Hobustega sport

HOBUSTEST WIKIPEDIAS

Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda.
Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha.Hobused magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes.

Hobune on taimtoiduline. Pildil norra fjordihobune.
Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud.
Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul antakse talle veel jõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil.

Ruila tall

Ruila tall

Ratsutamine on elustiil! Sellise mõtlemisega alustati Ruila Tallis tegutsemist aastal 1979, pisikeses tallis mõne hobusega. Nüüdseks on Ruila Tall arenenud üheks suuremaks ratsaspordiga tegutsevaks talliks Eestis. Kokku on hobusedi üle 60. Nende käsutuses on kaks liivapõhjaga platsi; maastikutakistustega muruväljak; sisehooajaks kaks maneeži ning suured jooksuaiad ning umbes 15 ha kopleid. Ruila Tallis tegutsetakse väga laiahaardeliselt: tippspordiga takistussõidus: eesotsas Rein Pill ; Triin Bergmann ja Margit Mägi ning noorsportlased klubist "Silver Spur"; harrastustasemel nii takistus- kui ka koolisõiduga ning kestvussõiduga. Toimuvad ka igapäevased treeningud nii lastele kui ka täiskasvanutele oskuslike treenerite silme all. Korraldatakse ka laagreid. Tutvu meie koduleheküljega ja võta ühendust, igaühe jaoks leidub Ruila Tallis tegevust!